1956 alustas ajakiri „Voprossõ jazõkoznanija“ strukturalismi diskussiooni.
1959 alustati Tartu ülikooli geomeetria kateedris ettevalmistustöid matemaatikateksti automaattõlkeks vene keelest eesti keelde; ajakirjas „Keel ja Kirjandus“ (nr 11, 663–673) ilmus matemaatikute Ülo Kaasiku ja Ain Korjuse artikkel „Automaatsest tõlkimisest“, kus juhiti tähelepanu, et eesti keele senine traditsiooniline uurimine pakub selleks vähe tuge.
1960 augustis arvas NSV Liidu kõrgema hariduse ministri käskkiri strukturaalse lingvistika, matemaatilise lingvistika, automaatse tõlkimise teooria ja informatsioonikeelte teooria küsimused keeleteaduse kõige tähtsamate probleemide hulka.
1960 augustis arvas NSV Liidu kõrgema hariduse ministri käskkiri strukturaalse lingvistika, matemaatilise lingvistika, automaatse tõlkimise teooria ja informatsioonikeelte teooria küsimused keeleteaduse kõige tähtsamate probleemide hulka.
1960 hakkas Tartu ülikooli eesti keele kateedri dotsent Huno Rätsep pidama ülikoolis strukturaallingvistika loenguid, mille populaarsus oli erakordselt suur.
1961 ilmus ajakirjas „Keel ja Kirjandus“ (nr 11, 641–647) Huno Rätsepa artikkel „Pidada sammu keeleteaduse arenguga. Eesti keel ja uuemad keeleteaduslikud meetodid ja teooriad“. | ava fail |
1960. a-te keskel moodustus eesti keele kateedri juurde õppejõududest (Huno Rätsep, matemaatikud Ivar Kull ja Reedik Palm), aspirantidest (Ellen Uuspõld, Mati Hint, Tiit-Rein Viitso) ja individuaalplaani üliõpilastest (Haldur Õim, Mati Erelt, Jaan Kaplinski, Priit Järve) koosnev rühm. Hiljem liitusid rühmaga üliõpilased Reet Kasik, Jüri Valge, Ülle Viks, Helle Niinemägi (Metslang), Mart Remmel, Helle Saluveer, Maie Raitar, Asta Kuha (Mölder), matemaatikaüliõpilane Mare Koit ning folklooriuurija Arvo Krikmann.
1965 andis Tartu ülikooli rektor Feodor Klement nõusoleku strukturaallingvistika töörühma moodustamiseks eesti keele kateedri juurde, millega sai juba väljakujunenud rühm ka ametliku staatuse.
1965 hakkas rühm välja andma kogumikku „Keel ja struktuur“. Selle viimane, 10. vihk ilmus 1978. | ava fail |
1965 tutvustas Huno Rätsep rühma tegevust Helsingis II rahvusvahelise fennougristide konverentsil Helsingis. Ettekanne oli väga menukas ja leidis eraldi kajastamist ka Soome ajakirjanduses.
1966 hakkas ülikooli toimetistes ilmuma pikemate uurimuste sari „Keele modelleerimise probleeme“, kus ilmus mitmeid heal tasemel uurimusi, sh esimene kandidaadiväitekiri rühma liikmetelt – Ellen Uuspõllu uurimus lauselühenditest. Kokku ilmus 7 kogumikku, viimane 1975.
1967 15.–25. sept. korraldas rühm Käärikul üleliidulise generatiivse grammatika konverentsi, millest võttis osa väljapaistvaid lingviste kogu NSV Liidust (S.K. Šaumjan, I.A. Meltšuk, I.B. Dolinina, B.A. Uspenski jt). Ka selle konverentsi ettekanded ilmusid sarjas „Keele modelleerimise probleeme“ (1969, 3.1–3.3). | ava failid |
1969 ilmus rühma tõlgituna Milka Iviči ülevaade moodsast keeleteadusest „Keeleteaduse põhisuunad“. | ava fail |
1969 detsembris peeti rühma esimene aastakoosolek. Rotaprindiväljaandena avaldati ingliskeelne teesikogumik, mille tiitellehel seisev GGG (= generatiivse grammatika grupp) sai rühma nimetuseks. Aastakoosolekuid korraldati veel kolmel järgneval aastal.
1973 jõudsid GGG liikmete tööd ka Lääne lingvistikaväljaannetesse, sarja „Foundations of Language. Supplementary Series“ kahte kogumikku. Kogumikus „Generative Grammar in Europe“ (ed. F. Kiefer, N. Ruwet) ilmusid H. Rätsepa ja H. Õimu artiklid, kogumikus „Trends in Soviet Theoretical Linguistics“ (ed. F. Kiefer) Huno Rätsepa, Haldur Õimu ja Mati Erelti artiklid. | ava fail |
1973 alates GGG ühistegevus vaibus. Osa rühma liikmeid olid läinud Tallinnasse Keele ja Kirjanduse Instituuti, osa mujale. Enamik GGG liikmeid jätkasid oma uurijatööd ning kaitsesid kandidaadi- ja doktoriväitekirju. Huno Rätsepalt ilmus 1978. a väljapaistev süntaksiuurimus „Eesti keele lihtlausete tüübid“. Mitmetest GGG liikmetest kujunesid meie keeleteaduse juhtuurijad, kes kujundasid tänapäevaseks eesti lingvistika senise näo. | ava fail |