Pool sajandit GGG sünnist
Jüri Valge
Alguses oli sõna. Generatiivse grammatika grupi (GGG) mõttes oli selleks sõnaks Huno Rätsepa 1961. aasta Keeles ja Kirjanduses (nr 11, 641–647) ilmunud artikkel „Pidada sammu keeleteaduse arenguga. Eesti keel ja uuemad keeleteaduslikud meetodid ja teooriad“. Rohkem kui pool sajandit hiljem võib imestada, kui täpselt suutis Rätsep ette näha keeleteaduse ette tõusvaid probleeme ning eeldusi nende lahendamiseks. Oma hilisemat tegevust ning selle tulemusi silmas pidades 1965. a peaaegu tühjale kohale tekkinud GGG sündi soodustasid mitmed vajalikud eeldused: üleliiduline taust, algatusvõimeline juht ning teotahtelised kaasatulijad. Mainimata ei saa jätta rektor Feodor Klementit, kellel tegevusloa andmise asemel oleks lihtne olnud asi seisma panna (oludes, kus konservatiividest vastutöötajaid jätkus). GGG oli oluline samm 1961. aastal väljendatud programmiliste ideede praktiliseks realiseerimiseks. GGG aktiivse tegevusaja (1965–73) tähtsamad konkreetsed saavutused on 10 vihikut kogumikku „Keel ja struktuur“, 7 kogumikku „Keele modelleerimise probleeme“, Kääriku üleliidulise GG konverentsi korraldamine (1967) ning publikatsioonid kahes Lääne-Euroopa artiklikogumikus „Foundations of Language. Supplementary Series“. Aastail 1969–72 toimus 4 aastakoosolekut, mille ettekannete teesid ka välja anti. Viies aastakoosolek peeti GGG asutamise 25. aastapäeval koos teesivihiku avaldamisega. Nimetatu kõrval on GGG tähtsaimaks saavutuseks spetsialistide ettevalmistamine, kes on kujundanud ja kujundavad olulises osas tänapäevase eesti lingvistika (ja üldse keelega tegelemise) näo. GGGga seotute hulk eesti keeleteadlaste hulgas on muljetavaldav. Korporatiivsuse asemel pandi rühmas alus sünergiale, mille väljenduseks on mitmed pärast GGG tegevuse lõppu ilmunud teosed: „Eesti keele lihtlausete tüübid“ (1978), „Eesti keele grammatika“ I–II (1993–95), „Estonian Language“ (2003) jt. GGGlaste jätkuvast aktiivsusest annab tunnistust koostamisel olev eesti keele akadeemiliste tervikkäsitluste sari „Eesti keele varamu“. GGG liikmete tegevus pole piirdunud üksnes teadusuuringute ning nende tulemuste publitseerimisega. Valdav enamik rühma liikmeist on olnud tegevad ning jätkavad tööd teistelgi keelevaldkonna aladel: õpetajate ja õppejõudude, õppetoolide, osakondade ja teaduskondade juhtidena, väljaannete toimetajatena, mitmesuguste keelekomisjonide ja Eesti keelenõukogu liikmete ning esimeestena, välisülikoolide lektorite ja professoritena; suur on olnud osa eesti keele arengukavade (2004, 2011) koostamisel. Muu hulgas tunnistab saavutusi see, et ligi pooled neist on F. J. Wiedemanni keeleauhinna ja Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaadid.
